Nagu ikka käib aeg-ajalt palagan Ossinvoski viinapoliitika ja alkoholiaktsiisi tõusu üle. Kus Ossinovski muidugi põhjendab alkoholi hinnatõusu sellega, et sellega hoiab ta Eesti rahva tervist. Kindlasti mingil moel alkoholi kallinemine kuidagi selle tarbimist veidikene vähendab, aga suurt mõju see muidugi ei avalda. Selleks oleks vaja hoopiski palju paremat lahendust.  Praegu tahab Oss lihtsalt oma rahakotti täita, vat nii!

MIS OLEKS SIIS SEE ÕIGE LAHENDUS?

Lahendus on tegelikult väga lihtne, nagu me teame toodetakse alkohoolseid jooke igasugu erinevate  maitsete ja lõhnadega. On olemas nii magusaid, mõrkjaid, teravaid, hapukaid, vürtsikaid, vaarika, maasika, pirni, õuna jne… maitselisi ja lõhnalisi alkohoolseid jooke. Aga vot nüüd tekibki küsimus, et mille k*radi pärast peavad need vägijoogid nii hästi siis ikkagi maitsema ja lõhnama? Ja täpselt sinna ongi kogu koer meil maetud!

Selle asemel tulekski alkoholile hoopiski  anda väga halb maitse ja lõhn. Kõige parem olekski see, kus alkohol hakkaks lõhnama ja maitsema, kui pesuehtne inimese s*tt!
Jah!! – Te kuulsite õigesti! Kus tõesti olekski sellel joogil omapäraselt jube ja  vastik s*tamaitse juures ning mis kõige tähtsam, et see veel ka lõhnaks ropult ja vastikult nagu tõeline s*tt.  Kus see sama lehk jääks selle tarbijale külge lausa kolmeks ja enamaks päevaks.

Siis hakataksegi alkoholi tarbima mõõdukalt ja vastutustundlikult. Kus näiteks tekib olukord, kus saabub nädalavahetus, aga ometi on vaja esmaspäeval töö juures kohtuda ja suhelda uute inimestega. Siis see sama inimene mõtlebki nüüd, et ta parem ei hakka seda vastikut s*tavedelikku endale sisse kallama, kuna teab, et tal oleks väga rõve esmaspäeval selle järgi haiseda ja viibida teiste inimeste juuresolekul. Ja plaks jääbki jook joomata! Ossinovski pluss üks, joodikud null seis.

Ja samamoodi jäävad ära ka igasugu linna peal umbjoobes kakerdamised. Sest selleks, et kuskile kõrtsi minna peab ikka ennast võimalikult hästi ettevalmistama. Kuna kui kõrtsi ukse juba avad siis lööb sulle sealt näkku meeletu pahmakas s*tahaisu! Mis ajab ka isegi kõige kangema ja karmima venna öökima ja tatistama. Ja jällegi juhtub see, et inimesed ei taha väga linnas ringi kakerdada ega ka kuskil umbses paha haisuses ruumis viibida. ÖÄKK!!




Nüüd muidugi tulevad mängu igasugu tähtpäevad – jõulud, sünnipäevad, pidustused, riigipühad jne. Kus muidu tarbitakse alati ohtralt alkoholi, juuakse nii, et maa on must ja ei anta endale aru, mida korda saadetakse.

Aga vot nüüd juhtub hoopiski nii, et on kaunid jõulud. Õues praksub äge pakane ja on krõbedad miinuskraadid. Pere on valmis ilusasti jõululauda istuma. Laual peesitavad nii mahlakad singirullud, kartulisalat, isuäratavad verivorstid, praekapsas ja muidugi ka tuline seapraad. Selline mõnus ja õdus jõululauakene.

Paraku nüüd juhtub midagi ootamatut, äkitselt pereema toob lauda pudeli shampust ja avab selle. Ja oh õudust! Terve tuba täitub koheselt meeletu pasahaisuga, selle peale tõustakse ja joostakse koheselt aknaid ja uksi avama. Pakane ja külmakraadid tungivad tuppa, otse jõululaua peale. Singirullid härmas, liha, vorstid, kapsas külmad ja tagatipuks veel meeletu s*thais ikkagi toas. Terve õhtu keerati kihva, shampus pakitakse kindlalt vaakumkotti ja saadetakse prügikasti. Ja nõnda siis võetaksegi vastu esimesed kaunid ja karsked jõulud. Kus shampuseklaasides ei voola mitte shampus vaid hoopiski mõnus jõhvikamahl.  Ja see traditsioon kestab edaspidi põlvest põlve.

Nüüd samamoodi saab kontrolli alla ka igasugu roolijoodikud. Tuled hüpper-supermarketist toiduretkelt ja suundud parklasse oma auto juurde. Järsku tunned, et mis kuradi hais see on, hakkad uurima oma kinga talla alla, et äkki oled koeras*ta sisse astunud. Aga oh ei! Sealt see ei tule. Pakid asjad autosse ja kiikad korra ringi ja hakkad haisu järgi minema. Ja oh üllatust teisel pool parklat seisab üks päevi näinud AUDI kärakas, kus juhipoolne aken on alla keeratud ja kellegi karvane käsi seal suitsu tuhka välja loobib. Nii selge! Kuna ümberingi rohkem mingeid autosid pole. Teed kõne 110-sse  ja kutsud välja politsei. Politsei tulebki ja parasjagu see sama karvane käsi juba hakkab parklast ära põgenema. Aga tema peatab nüüd politsei ja paneb tüübi puhuma – ja tohoh üllatust tüübil on üle kahe promilline s*tajoove. Ja sellega selle tüübi tänane lugu lõppebki, ei sõida ta enam tükk aega kuskile. Hoiti ära kõige halvem ja seda tänu kõik ühele valvsele kodaniku ninale, kes tundis kaugelt juba s*tahaisu ning leidis nõnda tee ka selle haisu tekitajani.  Ja jälle on ühiskond palju tervem ja ohutum.

Nüüd muidugi on neid, kes kallavad ükskõik, mis solki endale sisse, olgu see maitse ja lõhn nii hull, kui tahes. Neid nimetatakse siis rahva keeles parmudeks ja joodikuteks. Aga oh õnnetust enam nad ei olegi isegi mitte parmud ja joodikud vaid neid hakatakse kutsuma hoopiski s*takottideks, sest kuna nad koguaeg ainult selle järgi haisevad ja endale seda koguaeg sisse valavad. Aga mitte keegi ei taha olla kunagi s*takott, enne olen lahe lõbus joodik, kui s*takott. Ja nõnda lõpetavad nemadki selle pasa joomise lõpuks ära. Jällegi palju parem ja toredam ühiskond.

Ja ega joodik Jean- Claude Junckerilgi tehakse elu kibedaks, enne ta sai vaikselt salamisi varrukast endale seda jooki sisse kallata. Ja keegi ei pannud tähelegi, et ta alkoholijoobes kohtumistel viibis. Aga nüüd on jamasti, jook haiseb nii halvasti. Juncker ei saa jooki võtta. Kui jooki võtab siis koheselt hakatakse teda kutsuma Junni-Junckeriks, kuna meeletu junnihais käib temast üle. Ja seda Juncker ei taha, Juncker parem on kaine ning edaspidi hakkab ta ajama poliitikat kaine peaga.

 

 

NB! Alati ootame ka täismahus teie arvamusi ja seisukohti, selleks saatke oma arvamus meie toimetuse e-mailile: palagan.toimetus@gmail.com