Kuidas saada aru, kas nüüd inimene valetab või räägib tõtt? Harvardi ja Oxfordi ülikoolides on läbi viidud süvauuringuid, et mõista ning märgata inimeste puhul iseärasusi, mille tõttu saaks määratleda ära nüüd, kas inimene valetab või mitte. Absoluutselt on välja töötatud ka igasuguseid seadmeid ning süsteeme, mis eristavad valet tõest ja mida saaks kõik inimesed ka igapäevaselt kasutada, näiteks vestlusel oma valeliku abikaasa, sõprade, töökaaslaste ja lastega. Me kõik ju tahame nüüd teada, kas see, mis nad just rääkisid vastab ka tõele või ajasid nad meile lihtsalt jama suust välja. Me keegi ei taha ju kunagi saada petta või elada valedevõrgustikus.

Aga ometi ei suudetud seda täielikult kinnitada, kuna katsetused näitasid ka vastupidiseid tulemusi, mistõttu ühel hetkel vale tundus ka tõene. See viis muidugi selleni, et kus tuli kogu süsteemi hakata ümberehitama ja seda kohandama, et need väikesed vead sealt eemaldada.

See tähendas omakorda seda, et süsteem võis lubada endale nüüdsest väikesed mööndusi, kus ta võis vahepeal eirata vale-ja tõeprintsiipi. Kus ta võis määratleda valele omaste tundemärkidega vale, pisivaleks ning hädavaleks. Kuna need valed ei tekita jällegi nii suurt kahju, kui suured valed, nendel võisid olla isegi ka posiitvsed tagajärjed. Mistõttu süsteem võis neid endale lubada.

Ja juba olidki suured edusammud, kus süsteem enam nii palju ei eksinud. Kus ta hädavale korral pigistas silma kinni ja jätkas oma tööd ning sõelus välja kõik teised nn. tugevad valed, millel olid ilmselged valetunnused.

Et test edukas oleks siis kasutati selleks reaalseid ja kõigile tuntuid valesid ning päris inimesi. Kus sama teadusgrupp jagas end pooleks. Kus ühed olid tõesed ja teised valesed isikud. Ühed kes koguaeg valetasid ja teised, kes koguaeg rääkisid tõtt.

Eksperimendi läbiviimiseks kasutati ka ohtralt alkoholi ja narkootikume. Sest nende teatud ja tuntud mõju suurendab valede teket. Siis eksperimendi ühes faasis võetigi aluseks see, kus kogu see grupp omavahel laulatati, kus isegi abielluti omasooliste vahel, et asi oleks rohkem tõetruum ja igapäevane. Aga samas arvestati ka asjaolu, et iga paaril oleks üks tõtt rääkiv isik ning üks valetajast isik.

Nõnda siis võeti kogu seltskond vaatluse alla, kus nende igapäeva elu jälgiti ja tehti sellest siis vastavaid järeldusi.

Esimeses vaatuses võeti jälgmise alla homopaar. Kes elasid rõõmsalt koos. Käidi tööl, veedeti koos toredasti aega, isegi voodirõõme jagati. Et kõik tunduks rohkem tõetruuna.

Kui ühel hetkel, kus valelikum homo pool lesis diivanil, jõi õlli ja vaatas televiisorit. Ning samal hetkel selle paarikese tõesem pool askeldas köögis ning nühkis ja koristas laga, mida see valelik kaabakas oli korraldanud.

Selle peale tuligi tõesem pool diivanil lesiva valeliku poole juurde ning ütles “Kuule pederastist loikam, aja oma jalad nüüd tagumikust välja ja tee ka midagi” BINGO! Tõesem pool oli nüüd hakanud valetama, kuna eksperimendi alguses ei olnud nad peded.
Nüüd sellepeale ütles see loikam sealt diivanilt “Sa mine p*rse, sa oled ise üks igavene pede”. Jälle BINGO! Kuna valelikum pool hakkas nüüd tõtt rääkima, sest nad ju jagasid koos voodirõõme siis seega nad ikkagi jällegi olid peded.

Kuni lõpuks sai valelikul poolel sellest villand ja ta andis oma paarilisele lihtsalt tappa, kuna see teda pedeks sõimas ja tema kohta valetas.
Eksperimenti muidugi koheselt sekuti ning see katkestati. Ja nüüd selgitati neile, et mitte eksperimendi mõte ei olnud see, kuidas te üksteisele valetate vaid hoopiski see, et kuidas kaks täiskasvanut hetero meest jäid meid uskuma, et selle katsega üldse miskit valet tõestada saab. Selle peale muidugi peded lahkusid üldsegi solvunult eksperimendi meeskonnast.




Teises vaatuses võeti muidugi käsitlusele traditsioonile perekond, kus naine oli tõesem pool ning mees valelikum pool. Et asi tõesem oleks siis eraldati panga poolt neile ka nooreperelaen, et nad endale täiusliku kodu ning tingimused saaks luua.

Eksperiment algas ootuspäraselt, kus pidevalt tõtt rääkiv naine ainult irises oma mehe kallal, mees omakorda koguaeg valetas naisele, et “Mulle meeldib su irin, sellepärast ma sinuga koos ikka olla tahangi ja lausa armastan sind selle irina pärast, see muudab su palju saledamaks ja ilusamaks, kui sa tegelikult oled” jne jne.

Kõik toimiski, kuni ühel hetkel kaasati eksperimenti ka salaosaleja. Ülikoolist leitud kõige ihaldatum blondiin ja iga mehe märg unenägu. Blondiini eesmärk oli panna valelik mees tõtt rääkima. Sel ajal, kui tõtt rääkiv naine kodust eemal viibis, külastas meest salalik blondiin, kellest eksperimendis osalejatel muidugi miskit aimu polnud.

Kõik toimis, kui naine eemal viibis, oli blondiin kohe platsis ja mehikesel käed tema küljes. Igakorraga muidugi blondiin pikendas oma seal viibitavat aega, et tekiks moment, kuis tõtt rääkiv naine neile peale satuks.

Nõnda siis eksperiment kestis edasi, tõtt rääkiv naine saabus koju, kui küsis mehelt kuidas sinul tänane päev möödus siis mees ütles ikka, et “Hästi möödus, mitte midagi uut, armastan ainult sind ja tahan ainult sinuga koos olla” valed ilusasti toimisid. Naine ei kahtlustanud miskit, ta leppis selle valega.

Kuni ühel hetkel oli jälle naine kodust eemal, blondiin kohe platsis. Aga nüüd juhtuski see, mis pidi juhtuma, kus saabus koju ka tõtt rääkiv naine ning sattus oma mehele ja blondiinile peale.

Naine muidugi rebis koheselt oma mehe blondiini küljest lahti ja lennutas selle uksest välja. Mida blondiin muidugi rõõmuga ka tegi, sest ta teadis, et nüüdseks on vähemalt tema jaoks eksperiment lõppenud.

Muidugi sai oma koslepi ka mees ja pärast mehe peahaava sidumist ning verejooksu peatamist, hakkas tõtt rääkiv naine oma meest üle kuulama.
“Miks sa mind petad, miks sa mulle valetasid, miks sa selline siga oled, sa ei armasta mind üldse”.
Selle peale ei suutnud mees ka enam oma valelikus mullis olla ja hakkaski tõtt rääkima “Sa kuradi mõrd, ma ei tahagi sinuga koos olla, sa ainult irised ja mölised. Lähmegi lahku, ma kolin oma blondiini juurde”. Ja nõnda siis saigi, lahutatigi ära, ühislt soetatud elamine müüdi võileiva hinna eest maha ning osa rahast ka pangale tagastati. Aga siiani peavad nad pikka aega laenumakseid edasi maksma. Ja blondiin, kellest mees unistas seda ta endale ikka ei saanud.
Mees küll rääkis algul tõtt, aga lõpuks ikkagi valetas iseendale.

Eksperiment oli sellega nüüd lõppenud ja sai hakata nüüd järeldusi tegema.
Ja nüüd siis jõutigi lõpuks kogu süsteemi resultaadini, kus esitati süsteemi loojatele küsimus, “Kas on võimalik eristada valet tõest?” vastus sellele oli “Kui ma praegu ütleksin, et on võimalik siis ma ilmselgelt ju valetaksin seega pigem võib öelda, et valet ei ole võimalik eristada tõest ja seega ei omagi see üldse enam miskit tähtsust. ”

Seega kallis lugeja! Sulle valetati juba algusest peale seda, et “valet on võimalik eristada tõest”.